..ehk kodumaast võõra pilgu läbi.
sest 2011 tundub kuidagi eriti rändne aasta olevat.


· Siin on nii pagana kallis.

· Mitte võrreldes siinsete ‘sissetulekutega’, siin lihtsalt ongi kallis!

· Võrreldes siinsete ‘sissetulekutega’ on siin täiesti utoopiline.

(näen inimesi, kellega pole üle aasta kohtunud., juhtunud on palju, nähtud on palju, aga meie räägime rahast, näljast ja sellest kes kusagil maal peavarju on leidnud/kavatseb leida)

· kõik on eestist ära. Üha vähem on ära seiklejaid ning rohkem neid, eks tõsiste plaanidega lähevad. Esialgu räägivad nad kõik, et kunagi tulevad tagasi..

· Magamatusega on võimalik (taas)harjuda. Esimesed nädalad möödusid pooluimas, aga tegelikult ogi pärast 6tunnist liiga kitsas voodis ja liiga palavas/külmas teki pärast kakeldud ööd ärksam, kui pärast 9t tundi hamakki.

· Inimesed on endassetõmbunud ja pahurad. Arvestades eelnevaid punkte (pole und ega raha ega riigis viibivaid sõpru), on võimalik sellest isegi teatud piirides aru saada

· Olen õppinud taas tänaval inimestele mitte liiga avalalt naeratama ja mitte alati kõigiga smalltalkima.

· Telefoni vastu võttes naeratan ikka veel (salaja, helistaja ei pruugi ju alati aru saada)

· Igal pool on internet ja telefonilevi. Külalised küsivad, kas võib mu arvutist meili vaadata, sest viimasest korrast on ju ometi möödas juba pool tundi, mitte kas mul üldse on internet (sain selletegelikult alles hiljuti ja sedagi vaid ühiskonna survel).

· Ütlen keskmiselt neli korda rohkem ‘tere’ ja ‘aitähh’ kui aasta tagasi seitse korda vähem kui mitte-eestis.

· Et minna õue, tuleb panna selda kampsun. Sinna peale jope. Jope ja kampsuni vahele sall, pähe müts, kätte kindad. Siis tuleb kindad käest võtta ja panna jalga villased sokid ja saapad. Kui saapad võimaldavad, siis mitu paari villaseid sokke.

· Et üleüldse võimaldada enne õue minekut riietumist, tuleb saada tuba soojaks. Selleks tuleb panna selga vanaisa dressid, kaevata hange seest välja puukuur, kirvega selle uks jääst välja raiuda, lõhkuda puud, puud tuppa vedada, teha ahju tuli. Konutada niikaua külmas, kuni tuba soojaks läheb.

· Teha läbi üleeelmine punkt, et jälle õue minna.

· Et oleks puukuur ja selles puud, tuleb pool aastat enne need osta ning hunnikust riita laduda. viimasel hetkel saadud puud ei küta tuba soojaks.

· Et minna õue, tuleb ‘õu’ välja kaevata.

· Et minna autoga õue, kulub kolm tundi kõva kaevamist, jala saab parematel päevadel kiiremini.

· Jalakäimine on võrdsustatud ekstreemspordiga. Tuleb hüpata üle inimesekõrguste hangede, läbi lõrtsi trampida, siis libistada jääl ning komistada kohas kus jää lõpeb lombiga. Siis pritsitakse sind läbimärjaks ja saad sõimata, et oled sõiduteel. Mis sest et antud kohal alternatiivset kõnniteed polegi -kõnnitee taastekkeni jääb 4 kuud.

· Johtudes eelnevast - inimesed on kuratlikult mitteülekaalulised, mis sest et söövad nagu loomad.

· Ning täiesti vastukäivalt eelnevale pole igal hetkel kannikese sarnaselt mittelõhnamine ning mitte tgal hetkel täiuslikult kammitud ning stiliseeritud olemine vastuvõetav.

· Tänavatel on rohkem inimesi kell 2 öösel kui kell 5 hommikul.

· Päevaplaani pole võimalik üles ehitada päikesetõusu-ja loojangu põhjal. See tähendaks iga nädal oma plaanide muutmist.

· Pole mõtet õue minna plaaniga 'täna näen loomi'. Loomade nägemiseks tuleb autoga jõgeva maanteel kitsi jälitada. Loodus magab nii vaikselt, et ootamatult jänkule peale jalutamine pole võimalik.

· Et saada komplimenti, isegi olukorras kus oled ennast pandakaruks pingutanud, pead ikkagi leidma seltskonna kõige ebakainema inimese.

· Kui oled karsklaste seltskonnas, jääb kompliment tulemata ning sa ei saagi teada, kas või kui hästi sa ikkagi pingutasid või äkki tegid hoopis midagi halvasti.

· Et rahastada teadushobi, peab tegelema stipparlusega

· Just siis kui oled pisarate piiril ja lootust andmas, tuleb kõige vähem sõbralik paistev inimene, võtab kratist kinni, tõmbab su hädast välja ning läheb jälle samal ilmel ja mitte midagi ülearust ütlemata oma teed.