Kuna iga korraliku kodaniku elu eesmärk lihtsalt peab olema hooajasport (sõna ‘tervisesport’ mu leksikasse ei kuulu. Elu veidraim sõnapaar, mis küll ühtekokku ei peaks kuuluma), on täna kehalise tund. Suvepuhkuste aeg ja puha.
Läbi interneti paraku kedagi võimlema sundida ei saa (aga saan suunata teid bubbleshooterit mängima;), seega üritan lihtsalt inspiratsiooni ja vähem ja veel vähem orginaalseid ideid välja pakkuda.

Alustaksin inspiratsioonist (ja Eesti spordi ajaloost)
Tema nimi on V (nimi muutmata), ja ta elab (on?) Tamme staadionil. Teate küll, see tore onu, kes enne võistlusi plakatid staadioni äärde riputab ning talvel jää pealt lume ära roogib ja teie lapsed uisutama õpetab.
Jah, seesama onu.
Uskuge või ei, aga tegemist on 7-kordse Eesti meistriga pikamaajooksus ja Eesti tipptulemuse omanikuga (2:19.57 (1977.)) maratonis (võrdluseks – Loskutovi rekord on 2:12.37) [allikas: Eesti spordi biograafiline leksikon, 2001.]. Ja see vahva mees tuleb teile iga ilmaga oma ilusate siniste silmade särades ja naerulsui vastu. Kas on siis võimalik viriseda, et kusagilt valutab või et ilm ei ole ilus või et eiviiiitsi… no ei ole!
Ja nii lähengi hommikuti staadionile ja esimene, keda näen, on V. Kui ilm on sombune, hüüab ta juba eemalt: ”Ciao, mu silmarõõm! Kus sa päikese jätsid?” ja kui päike paistab, tuleb ta silmade särades ja ütleb kavalalt, et täna ta parem pikutab siin pingi peal.. Ning kui ära hakkan minema, teeb V alati ülinukra näo ja kurdab, et sellised need tänapäeva tüdrukud ongi…
Tõesti, selline vahva sell on staadionil märksa suurem motivatsioon kui treener. Sõnadest jääb puudu lihtsalt :)
___________
lisamärkus peale tänast - täna alustasime V-ga vaimsest ettevalmistusest. Kõigepealt rääkisime tühjast-tähjast (ehk siis sellest, kumb meist ikkagi süüdi on, et udutab ja päike ei paista) ning seejärel kurtis ta, et eesti spordi tulemused rikkusid ära võimekustestid - trenni tuleb teha ikka nii, et elu armas ei ole, mitte mingi testi järgi. Siis lõi ta kätega vastu põlvi ja teatas võidukalt, et täna uisutan kaks tundi nii, et vere ja surma maitse suus segi lähevad. Hõikas veel tagant järele, et pole midagi, Ansip uisutab iga päev 60km. Vahepeal karjus raja kõrval koledusi nagu tõeline treener :)
See mees meeldib mulle. Tõesti meeldib.
___________


Nüüd tuleb see ideede osa.
Eelnevast võib kokkuvõttes öleda, et kui just väikeseid poisse ja kilpkonni ei saja, võib õues joosta ja uisutada ja rattaga sõita. Matkata võivad ainult need, kes parasjagu borrelioosis ei ole ja/või paaniliselt puuke ei karda ( Ujuma minekut ma kahjuks soovitada ei saa, sest Aura on juulist suvepuhkusel ja Eestimaiseid välisveekogusid soovitades on oht neeru- põie- või äge munasarjapõletik saada). Kui sajab, võib niisama koera jalutada.
Need õnnetud, kes koera ei oma, peavad aga vihmase ilma korral midagi muud välja mõtlema. Minu viimase aja lemmikuks on saanud näiteks piljard.
A, informaatik-matemaatik-tulevane arst (kõlab peaaegu sama hästi kui žonglöör-günekoloog), võttis mängu mõtte minu jaoks kokku nii: “Asja eesmärk on valge abil värvilised auku peksta.”
Vot selline armas ja rassistlik mäng.
Lühikeste inimeste jaoks pean küll lisama hoiatuse, et mingi õel koljat on lisanud reeglitesse punkti, et löömise ajal peab vähemalt üks jalg maad puudutama. Vahel võib see osutuda üpris raskeks. Vähemalt ei ole keelatud teist jalga samal ajal maas oleva jala suhtes 180-kraadise nurga alla tõsta.

Ekstreemspordihuvilistele soovitan uneekstreemi. Selle spordiala sisu seisneb oma tavapärase ärkeloleku-unerütmi nii peapeale keeramises, et ei sina ega su keha enam mitte millesti aru ei saa.

Näpunäiteid algajatele:
Esimesel päeval ärka kell 6.30. Õhtul mine magama tund varem kui tavaliselt.
Järgmisel hommikul (päev 2) ärka kell 4 hommikul ja küpseta näiteks kooki või hakka pesu triikima. Õhtul ole üleval vähemalt kella 2-ni öösel.
Kolmandal päeval ärka kell 7. Tee ära kõige vajalikumad toimetused ja mine hiljemalt kell 3 päeval jälle magama. Maga kella kuueni õhtul ning seejärel ole üleval kella 5-ni hommikul.
Neljandal päeval ärka kell 11, söö kõht täis ja mine tagasi magama. Vaata, kui kaua suudad voodis püsida. Tõenäoselt pead enne õhtut siiski jälle sööma ja vetsus käima ja hetkeks tööle/kooli nägu näitama, aga ürita sellega enne 9-t õhtul hakkama saada, et varakult jällegi voodisse jõuda.
Vähkre öö otsa unetult voodis (sest tegelesid ju terve päeva peamiselt magamisega) ja tõuse hommikul kell 6.45 (päev 5), et tööle minna. Kuna eelmise päeva töö jäi tegemata ja oled kahtlemata vastutaval ametikohal (või vaene laborirott, kes peab niikuinii kõigi teiste töö peale oma 12-tunnist päeva ära tegema), ole südaööni tööl. Koju jõudes joo ära klaas viskit või pudel õlut või kaks-kolm klaasi veini.
Kuuendal päeval ärka hommikul kell 5, et enne päevatoimetusi jooksma jõuda. Vaju õhtul kella seitsme paiku suvalisse kohta magama ja ärka tund või paar enne südaööd. Loe varahommikuni midagi eriti igavat, lootuses, et uni tuleb.
Seitsmendal päeval, mis võiks näiteks vaba päev olla, millal võib magada nii kaua kui tahad, ärka enne seitset selle peale, et alumised naabrid mängivad Sims-i, samal ajal üksteist IRL-is pekstes ja näpistades või näiteks selle peale, et kass oksendab selle raamatu peale, mille lõpuks magama jäädes põrandale jätsid. Tee endale tass head kohvi (siis tulevad huvitavamad unenäod), muretse palderjani (endale ja naabritele, mitte kassile) ja mine tagasi magama.


Järgnevad 2-3 nädalat tehke tublisti sporti. Aga ärge ennast päris segi sportige ega tantsulaulupeol ulakusi tehke.

Täna õpime võõrkeeli! Võro keelt, inglise keelt, läti keelt, prantsuse keelt ja teeme tutvust palju kasutatavate aga vähe tuntud keeltega.
Järgnev võib sisaldada vulgaarsusi. Kes tunneb ette, et see käib talle üle jõu ja siivsustunde, jätku lugemata.

Võro keel:
Õpime loomadega seotud sõnavara.

elläi - loom; elukas, olend
iherüs -jõeforell
ho'lopont' – elevant
hajopini – hulkuv koer
iäkahr - jääkaru

kass' piisles ahopaistusõn -kass soojendab end ahjupaistel
las lehm aelõs ärq -las lehm paaritub
susi ja kahr ommaq murdjaq -hunt ja karu on kiskjad
kodojänessest saa kübäräle hää puhka -küülikust saab kübarale hea äärise


Pilt üks. Minu lingvistiline raamaturiiul (praeguseks on need šokolaadid küll kallistuste vastu vahetatud ja ära söödud).

Inglise ja läti keel:
Lihtsa näitelause varal harjutame kiirtõlget Google Translator-i abil võõrkelde ja tagasi.

Orginaallause:
Kraadiõpe zooloogia osakonnas mõjub halvasti nii maksale kui häälele ja õpetab loomade vastu julm olema.

1.tõlge:
Post-graduate studies in zoology department have a negative effect on the liver so as to teach the animals a voice and be cruel.
Post-studijas zooloģija departaments ir negatīva ietekme uz aknām, lai mācītu dzīvnieki balss un ir nežēlīga.

Tagasitõlge:
Kraadiõpe zooloogia osakond on negatiivne mõju maksa nii, et õpetada loomade hääl ja julm.
Post-uuringu zooloogia osakond on negatiivne mõju maksa, õpetada loomade hääle ja karm.

2. tõlge:
Postgraduate Department of Zoology has a negative effect on the liver so as to teach animal sounds and cruel.
Post-studiju zooloģija departaments ir negatīva ietekme uz aknām, lai mācītu dzīvniekus un skarbajiem balsi.

Tagasitõlge:
Aspirantuur osakond Zooloogia on negatiivne mõju maksa nii, et õpetada loomade helisid ja julma.
Post-uuringu zooloogia osakond on negatiivne mõju maksa, õpetada loomade ja karm hääl. (edasi hakkab tõlge korduma)

3. tõlge:
Postgraduate Department of Zoology has a negative effect on the liver so as to teach animal sounds and cruel.

Edasi satub asi tsüklisse, nii nagu võib zooloogia osakonnas paljudega juhtuda.


Pilt kaks tõestamaks keeleõppe vajalikkust.

Prantsuse keel:
Õpime igapäevaseid käibeväljendeid ja nende päritolu:

Mon ostie de frère, y'est foule cave - Mu kuradi vend, ta on täielik idioot.
Baise-toi! - fuck off
Sans déconner? - No shit?
Y a fourré ma blonde!? J'vais le buter, le tabarnac de trou de cul! Ostie, là y'est vraiment dans marde. - He fucked my girlfriend!? I'll kick his ass, that fucking asshole! Damn, now he's really in the shit.


Comment allez-vous?
A French expression meaning 'how are you?'
Literally translated it means 'how do you go?'
This is something polite that you say when you first meet someone. It is polite for this person to reply with the same question.
This expression originates from the 16/17th century. At that time people had alot of 'digestive problems'. Many of Louis XIV's courtiers suffered with digestive problems, their problems were caused by the huge quantities of rich food consumed in the royal court. It was not unusual for courtiers to die from over-indulgence.
Originally 'comment allez vous?' was a shortened and polite way to ask 'how do you go to the toilet?' This phrase was a polite way to enquire as to someone's health.
So remember - when you're in France make sure you ask how people are going for a shit. Maybe it's got something to do with our expression 'how do you do?'
everything2

Teised võõrkeeled:
Tutvume maailma keeltega

Frenglish – inglise-prantsuse segakeel prantslase poolt kõnelduna
Franglais – inglise-prantsuse segakeel inglase poolt kõnelduna
Sarnaselt on olemas näiteks ka spanglish ja chinglish, engrish (inglise-jaapani), konglish (korea-inglise), singlish (singapuri-inglise).
____

Selline väike keeletund. Arvan, et järgmiseks võiks kehaline tulla.
Täna on Hugo viies sünnipäev. Kuhu aeg kaob?

Täna tehti Tartu Kutsehariduskeskuse ja Kommertsgümnaasiumi aktuste ajal Vanemuisele pommiähvardus. Niisiis veetsid lõpetajad päikeselise päeva puhul aega purskkaevu äärel istudes ja üksteist pildistades ja tundsid ennast hästi ning lõpuks said ka aktused peetud.
Mina mõtlesin just enne aktusele minekut, et olen kaval – jään poolteist tundi hiljaks ja jõuan kohale umbes viimase kõne ja lilleandmise ajaks. Aga vot siis – sain oodata ja terve aktuse nägin ka ära.



Aktusel oli aega järele mõelda, mida oma koolilõptamistest mäletan. Kokkuvõte selline:

Põhikooli lõpetamine – mäletan, et ei tahtnud üldse sinna aktusele minna. Nutsin ja palusin ema, et ei peaks aktusele minema. Tema ei öelnud selle peale midagi. Ja siis ühel päeval ilmus uute kingadega koju ja ütles, et need panen aktusel jalga ja kõik.
Veel on meeles, et kui pärast tunnistuste saamist õpilaste poolt kõnet pidasin, jäi mu soeng selja taga olevasse kardinasse kinni (soengus oli üks hästi ilus oks püsti – tulevane äkaloog ju ikkagi).
Ja veel see, et see oli ainus lõpuaktus, kus ka mu isa käis. Pärast jalutasin tikk-kontstel tema käevangus terve tee koju ja rääkisime kõik maailma asjad läbi.

Keskkooli lõpetamine – mälestusi on tunduvalt vähem kui põhikoolist. Kõik sujus, ilm oli ilus, kõnet ei olnud tarvis pidada. Ainus eriline mälestus on, et kui lõpupäeva hommikul talvel ostetud seeliku selga panin, oli see ootamatult suur, sest olin kogemata eksamite tegemise käigus liiga paar kilo alla võtnud. Aktusele mines panin selle kahe haaknõelaga aluspesu külge kinni, et ta sobimatul hetkel üle puusade ei kukuks.
Tutiaktuselt mäletan, et Kallis klassivend Ove näperdas terve aktuse mu põlvi ja seelikut, sest teda kohutavalt segas, et istudes seelik üle põlve tõusis.

Ülikooli lõpetamine – sellest on kõige rohkem mälestusi. See oli ju kõige hiljem ka.
Veel eelmisel hommikul olin välitöödel ja alustasin umbes kell 5.54 esimeste aja peale vereproovidega. Ning paar tundi hiljem arvasin, et olen auga mõistuse kaotanud, kui linnupojad kümne minuti jooksul kõik korraga lennuvõimestusid ja pesa, milles enne olid pojad, oli järsku täi-es-ti tühi.
Ja juba õhtul enne aktust istusime Tartus mu pool verandas, sest õues sadas.
Ja hommikul enne aktust nägime Hugoga jalutades haigrut.
Ja mäletan, et täpselt 25 minutit enne aktust hakkas sadama nagu oleks üks väga paks jumal ühte hiiglaslikku vanni istunud ja kõik üleliigne vesi täpselt ülikooli peahoone ette oleks loksunud (pärast olin väga tänulik iseendale, et lõpetamise puhul juuksurisse ei läinud – niikuinii olid kõigil ühesugused wet’n’messy-stiilis soengud :).
Ja mäletan täpselt, et olin aktusele juturaamatu "kati Itaalias" kaasa võtnud, aga jõudsin sellest ainult natukene lugeda.
Ja et traditsiooniline ülikooli sildi ees pilt jäi tegemata, sest sadas ja inimesi oli palju ja..

Kokkuvõtteks leidsin, et nagu alati, jäävad meelde need asjad, mis lähevad mitteplaneeritult. Ehk siis halvasti. Nii, et võibolla ongi hea, kui aktus algab väikese pommiähvardusega – see on küll asi, mis püsib terve elu meeles.

Teine tähelepanek selleaastastelt lõpuaktustelt on järgmine.
Ülikoolilõpetajaid vaadates tuli pähe mõte, et naiste ja meeste peamine erinevus on, et mehed pesevad (loodetavasti) enne välja minekut näo puhtaks, samas kui naised mäkerdavad nii kuis oskavad.
Noorema põlvkonna lõpetajad lükkasid selle väite aga järsult umber, kui nägin, kuidas noormees enne aktust oma isiliku silmapliiatsiga tütarlapsele meiki teha aitas.. Mis on saanud isiklikust hügieenist, kui isegi noormehed enne välja minekut nägu puhtaks ei pese!?

Kuna sel nädalal saavad ka viimased lõpetajad oma paberid kätte, mõtlesin alustada ‘suvepõhikooliga’, et mõistusele suve jooksul sammalt peale ei kasvaks. Hariduslik ja akadeemiline bloog, nagu meil on.

Seniks ilusat jaani!

Ehk kolme järgmise eksami ja järgneva 6 päeva sisu lühiülevaade.

Sünökoloogia
Martin Zobel:
Konkurents – võimalik, et see on tähtis.
Võib arvata, et herbivooria on söödavale mõnevõrra kahjulik.
See kehtib eelkõige taimedele. Loomadele… (mõttepaus)… räägitakse, et nemad ei fotosünteesi. [valguskonkurentsist rääkides]
Umbes nagu valitsuste vahetus – kord üks erakond all, teine peal, kord vastupidi. Ja lõpuks jäävad kõik elama. [mittetasakaalulisest teooriast]
Nööri otsas kuidagi need lapsed tilpnevad seal… [karussellist rääkides]
No umbes nii, et Laar ja Ansip modstavad suure tõenäosusega valitsuse, aga Laar ja Savisaar seda tõenäoliselt ei tee. [Assembly rules’idest rääkides]
Turistid käivad ja kilkavad vaimustusest – ‘nagu teletupsumaal!’ [sellest, et Uus-Meremaa loodus koosneb praktiliselt anult võõrliikidest]

Mari Moora:
(joonistab tahvlile) …ütleme, et see on mingi tarn. (vaatab pilti, krimpsutab nägu) Uskuge, see ON tarn!
Nüüd äkitsi me jagame ressursi laiali – nagu tõeline kommunism! [rääkides Network of Mutual Aid’ist]
Sipegad on väga agressiivsed! Mäletate raamatut, ‘Sipelgas Berta’?
See on sipelgas… eriti haletsusväärne olend. Ta on siin vist veidi ära kuivanud.
See on kole pilt, sest ma ei mäleta, kuidas seda seletada – jätame selle vahele! …oleksin pidanud vist ennast apteitima.

Ökosüsteemide tehnoloogia
Maarja Öpik:
Üks seltskond leidis, et neile meeldivad sellised teravamad elamused ja nad hakkasid rästikuid uurima…
See on nii kole pilt, et üritan seda kohe tahvlile ka joonistada!

Kersti Loolaid:
See on halb näide – ärge te kunagi sellist tabelit oma ettekandesse pange! [tabel oli u. 8 pikslise suurusega ja helesinine]

Tsipe Aavik:
….aga…. kordamine on tarkuse.. (pikk mõttepaus)…. vanem.

Läänemere ökoloogia
Georg Martin:
Coriolis… noh, see on see nähtus, miks vesi kraanikausist alati sama pidi keereldes alla voolab.
Ma lõpetan tänaseks ära. Homme jälle!

Üks linnuökoloogiline tsitaat ka:
Tulime õhtuselt poeskäimise-autosõidult ja peatusime ühe pesakasti kõrval. P jäi seisma, kuulatas ja lausus: “Säutsuvad…. raisad.”

Ja kaks linnuökoloogilist pilti:

Ficedula hypoleuca, 2007


Parus major, 2009

Täna…
Ärkasin [kell 5] oma voodis[!]. Käisin varahommikul koeraga jooksmas. Otsisin suveriided kapipõhjast välja. Käisin basseinis ujumas [seal on praegu pikad rajad!]. Viisin seljatäie raamatuid raamatukokku tagasi. Käisin Emajões ujumas. Käisin järjekordsel toksotsükliini retseptil järel [hõissa..]. Lugesin katusel Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamatut. Lõin jäätist süües endale kogemata noa õlga. Tegin süüa ja pesin 2.5 h nõusid [nad on vahepeal mitu uut serviisi kapist välja otsinud, et ainult mitte nõusid pesta]. Tegin veel natuke trenni [mai, mil lubasin nii vähe trenni teha kui inimlikult suudan, sai ju läbi!]. Kirjutasin semestriaruande valmis. Kirjutasin viimase 3 nädala vastamata meilidele vastuseid. Niitsin muru. Seletasin pikalt teatud valgetes särkides ja viigipükstes noormeestele, miks mulle ei meeldi Jumalasse uskuda [sel hetkel, kui mängu tulid elupaigatüüpide ja telomeeride pikkuste korrelatsioonid, andsid nad alla. ..kuigi nad ei teadnud, mis asjad on telomeerid]. Tegin lõunauinaku. Üritasin õppida [sellest kujunes hoopis satanistlik versioon gospli laulmisest – tuba on sääski täis, mina hüppan ringi, plaksutan ja vannun kurja]. Käisin autoaias põrrasid vaatamas [on tõeline naiselikkuselaks minna lehviva seeliku ja jalgrattaga autoaia tursketelt vendadelt täiesti geniaalselt rumalaid küsimusi küsima]. Käisin kohvikus. Käisin laboris pipetiotsikuid toomas. Hakkasin Urmas Oti raamatut lugema [mul on nüüd umbes-täpselt 6 pooleliolevat raamatut… suvi, tule!]. Kirjutasin veel mõned meilid. Surfasin teadusinfosüsteemis [leidsin sealt oma lemmik-tantsuõpetaja, 2 venna endist pruuti ja sain teada, millega tegeleb see tegelane, kes kõrvalkabinetis elab].

Mida ma täna ei teinud, on õppimine.